Eile hilisõhtul jäi mul poolikuks postitus sügisel kohalikust ehitustarvete kauplusest ostetud väikesest radiaatori moodi külmavalvurist, mida saab kasutada tillukestes ruumides kindla temperatuuri hoidmisel (0, 5, 10). Kui matäna varahommikul kell 5 külma vee külmumise kohta püüdsin leida, oli mul omamoodi hea meel, et minu läbinisti kiitev postitus sellest seadmest avalikkuseni ei jõudnud. Tagasi voodisse pugesin aga rahuldustundega, et see väike külmavalvur oli ainus asi, mis mind alt ei vedanud.
Olin suurema osa ööst üleval ja mõtlesin, et oli viga mitte jätta vett kraanist nirisema. Varasematel päevadel ma sellist muret ei tundud, sest õhksoojuspump töötas ja toas oli temperatuur 2o+ kraadi. Suuremate miinuskraadidega aga pikenevad pumba sooja õhu puhumise intervallid ja külm hakkab tuppa pugema. Ja kui külma hakkab tuppa pugema, on väljas karm pakane, mis hakkab segama ka kõige muu toimimist.
Loe edasi »
veebruar 4th, 2012, Postituse tegi marko
Talv, Tehnika
Tol hommikul kui meie köögis käis vaidlus emase põdra nimetamise üle, õnnestus mul ka üks foto teha. Ja täna õnnestus see mul mälukaardilt kätte saada. Ei midagi fototehniliselt märkimisväärset, pelk fakti jäädvustus köögiaknast.
Loe edasi »
veebruar 3rd, 2012, Postituse tegi marko
Linnud, Loodus
Mul on pakkuda vaatamiseks ja tutvumiseks 1915/16, 1916/17 ja 1917/18 õppeaastate kooliskäimise- ja katseraamat Rõhu koolist. Hinded selles on pandud Natalie Sandrakile Soosaare talust. Öeldud on nii eesti kui vene keeles, et tegemist on Rõhu kooliga. Vaatasin huvi pärast raamatut “Järvamaa 2″ ja leidsin sealt lk. 63 Rõhu kooli kohta järgmised read:
1918/19: Rõhu 2-kl. 4-jaoline algkool, koolimaja ehitatud 1914, 43 õpilast, õpetajad Heinrich Piigert ja Alma Purk. 1919/20: Rõhu 4-kl. algkool, asut. 1860, 63 õpilast, õpetajad Linda Peterson ja Adele Kaan.
Loe edasi »
veebruar 1st, 2012, Postituse tegi marko
Ajalugu, Norra, Vana dokument
Minu kodutalu teavad kohalikud, pean siin silmas põliseid Nahkanuia ja Rõhu küla elanikke, valdavalt Kõrsi või Kõrtsi nime järgi. Või siis Nipi Kõr(t)si nime järgi, Nipi tähistamas maatüki ametlikku nimetust, mille mõtles välja ja pani sellele Aleksander Saksberg, kes ilmselt mõisnikult endale selle vana kõrtsikoha soetas. Juttude järgi oli kõrtsihoone veel 20. sajandi alguses alles ning selle lammutamisest saadud materjale kasutati uute hoonete ehitamisel.
Nimi Kõrsi tuleneb sõnast “kõrts” ja on selle mugavdatud versioon. Kumba nime rohkem või kas üldse on kasutatud, pole selge. Ise olen kuulnud mõlemaid versioone. Et Kõrtsi on tõele ehk siiski lähemal võiks järeldada alltoodud kutsest, mis on saadetud Nipi Kõrsi peretütre poolt ning millel ta oma kodutalu selgelt Kõrtsi nimega kutsub. Olgu see siis ka edaspidi just nii ja mitte grammigi teisiti.
Loe edasi »
jaanuar 31st, 2012, Postituse tegi marko
Ajalugu, Nippi, Vana dokument
Näen autot käivitama minnes Rõhu pool tee ääres põtra. Jooksen tagasi tuppa ja näitan looma ka lastele, kes jäävad teda aknast uudistama kuni taas toas olen. Läheb lahti elav arutelu, mis algab Tilde ja Mattise vaidlusest. Mattis ütleb, et tegemist on pulliga, mille peale Tilde karjub, et ei, tegemist on põdraga. Püüan olukorda tasakaalu tuua ja ütlen, et Mattisel on ka õigus, kuna isapõtra kutsutakse põdrapulliks ja emaslooma põdralehmaks. Selle peale sekkub pereema, kes jubedusest õlgu võdistades ütleb, et “lehm” on naisterahva kohta jube sõna. Mina ei saa jällegi aru kuidas põder saab olla naisterahvas ning kuidas ma peaksin teda siis kutsuma, kas naispõdraks. Ei, see ei sobivat, kasutada tuleb hoopis sõna “emane”. Emane põder, emane inimene – nalja kõigil nabani.
Praegu paistab Nahkanuial päike, toas köevad ahjud, Tilde piinab mind ja Maarjat, laskmata meil kummalgi midagi teha. Mannil on täna sünnipäev.
jaanuar 31st, 2012, Postituse tegi marko
Huumor
Viimasel ajal olen väga vähe kohanud või näinud maja juures metsloomi. Oluliselt vähem kui Nahkanuiale tulles. Et loomad pole kusagile kadunud aga näitavad ennast vähem, annab tunnistust jälgede rohkus küla territooriumil. Tegelikult küllaltki lähedal majale. Ainult et liikumine toimub valdavalt öösel, ajal mil Nahkanuia magab sügavalt. Või siis varahommikul, kui esimene tõusja Kõrtsil ennast üles on ajanud ja köögis pliidiuksega kolistab. Laupäeva hommikul olid Vardja teele jäetud värsked hundijäljed. Täna tegin väikese tiiru maja ümber ja jäädvustasin ajaloo tarbeks 2012 jaanuaris lähimad metsloomade jäljeread.
Loe edasi »
jaanuar 29th, 2012, Postituse tegi marko
Loodus
Kõik kes on pidanud puid lõhkuma teavad, et miinuskraadidega on seda teha väga hea. Vähemalt siis kui tegemist on toore puiduga. Külm ja vesi on teinud oma töö ning isegi suured pakud saab talvel suhteliselt väikese vaevaga katki.Võtsimegi selle töö terve perega täna ette ja saime kenasti tehtud. Mina lõhkusin, Mati, Maarja ja korraks ka Tilde tassisid puud suure haluhunnikusse sealsamas kõrval. Pikka juttu siis juurde teha ei oska, lisan hoopis fotoreportaazi otse sündmuskohalt.
Loe edasi »
jaanuar 29th, 2012, Postituse tegi marko
Tööd-toimetused
Soosaare talu asus Preedi mõisa territooriumil, olles ilmselt üks piiritaludest vastu Norra mõisa piire. Kaldun arvama, et algselt jäi see talu Rõhu külla kuigi hiljem hakati sellest rääkima kui Metsanurga küla talust. Tegemist võis muidugi olla ka esimese vabariigi ajal toimunud muudatusega pärast mõisamaade jagamist asundustalude kruntideks ning võimalikku külapiiride nihutamist. Seda tahku püüan ma aja jooksul uurida.
Väikese meeldetuletusena lisan Kalle Krooni poolt tõlgitud jupikese Järvamaa 1686-89 Järvamaa adramaarevisjonist, mis ühes minu varasemas postituses nägi koos kaastekstiga välja nii:
Loe edasi »
jaanuar 28th, 2012, Postituse tegi marko
Ajalugu, Metsanurga, Rõhu, Vana pilt
